2013 -2014 

ESF PROJEKT 1.3.0102.13-0476
„NOORTE TÖÖLERAKENDAMINE TÖÖTURUVALMIDUSE KASVU ABIL“

Projekti läbiviijad olid:
Rakendaja/Taotleja – MTÜ EV Koolitus
Partner – MTÜ Eesti Avatud Ühiskonna Instituut

Koostööd tehti ka rahvusvaheliste ekspertidega Austriast  (Economic Society of Vienna / Lower Austria- Volkswirtschaftliche Gesellschaft Wien/Niederösterreich).

Projekti üldeesmärk oli: noorte tööhõive tõstmine ja konkurentsiühiskonnas endaga toimetulevate inimeste hulga suurendamine läbi  tööturule toodud noorte.

Projekti osales 161 noort vanuses 16-24 a.
Projekti raames viidi läbi 10 regionaalset tööklubi: Harjumaal, Ida-Virumaal, Valgamaal ja  Pärnumaal, kus noored omandasid tööturul konkureerimiseks vajalikke teadmisi ja praktilisi oskuseid (kandideerimisdokumentide täitmist, tööintervjuul esinemist jms).
Noored said karjäärinõustamist ning tuge ja abi töö otsimisel ja leidmisel.
Projektis osalejad läbisid tööpraktika erinevates ettevõtetes, mille käigus noored omandasid praktilisi tööalaseid kogemusi, arendasid oma sotsiaalseid oskusi ning selgitasid välja, kuivõrd konkreetne elukutse ja tulevane töökoht neile sobivad.
Vastavalt vajadusele pakuti eriala mitteomavatele või seda vahetada soovivatele noortele erialakoolitusi.
Projekti läbiviimise tulemusena rakendus tööle enam kui 60% osalejatest.

2011 -2012 

ESF PROJEKT 1.1.0801.10-0063 «MADALA HARIDUSTASEMEGA NOORTE KARJÄÄRIPLANEERIMISE OSKUSTE KASVATAMINE ISIKSUSE ARENDAMISE KAUDU”

Projekti läbiviijad olid:
Rakendaja/Taotleja – MTÜ EV Koolitus
Partner – MTÜ Eesti Avatud Ühiskonna Instituut

Projekti eesmärgiks oli madala haridustasemega noorte karjääriplaneerimise oskuste kasvatamine isiksuse arendamise kaudu: tõsta sihtrühma sotsiaalset suutlikkust, suurendada usku iseendasse, motivatsiooni edasi õppida, omandada eriala, teadlikult kujundada oma tulevikku, planeerida edukas ja huvitav töökarjäär, et olla edaspidi tööturul konkurentsivõimeline.

Töö sihtrühmaga toimus nn „Edasipürgijate klubide“ vormis. Antud projekti sihtrühma näol oli tegemist kõrgendatud riskirühmaga, kellele ei oleks piisanud ainult karjäärikoolitusest vaid oli vaja ka seda toetavaid tegevusi: arvuti kasutamise ja eesti keele oskust, sotsiaalset toimetulekut, vaja oli treenida nende noorte suhtlemisoskuseid, anda psühholoogilist tuge, arendada loovust. Seda kõike pakkusidki „Edasipürgijate klubid“. Töö igas regionaalses klubis toimus kahes jaos – 15 osalejat päevases (töötud noored) ja 15 osalejat õhtuses (töötavad noored) grupis.

Klubide raames viidi läbi kohtumisi töökollektiivides, töövarju aga ka õpivarju päevi eri õppeasutustes (täiskasvanu gümnaasiumites, kutsekoolides). Nn vabatahtliku varju päevade raames tutvustati vabatahtliku töö võimalusi. Iga klubi töös osalev noor hakkas pidama spetsiaalselt selle jaoks väljatöötatud päevikut, mis arendas noorte eneseanalüüsi võimet ja aitas neil selgust saada oma õpi- ja tööeelistustes. Projekti lõpus pidid klubitsükli läbinud noored omama kindlat ettekujutust oma lähitulevikust – kus ja mida  edasi õppida, milline elukutse on sobiv, millist tööd nad sooviksid teha. Noorte arengut mõõdeti sihtgrupi testimise abil projekti klubide käivitumise alguses ja lõpus.

Projekti raames viidi läbi laiapõhjaline ja üle-eestiline madala haridustasemega noorte uuring (1000 intervjuud), mis andis projekti sihtrühmast usaldusväärse ja põhjaliku ülevaate. Uuringuga kogutud informatsioon oli lähtebaasiks koolitusmaterjalide välja töötamisel. Võrdlevalt analüüsiti eri sihtrühmadesse kuuluvate  noorte  spetsiifilisi probleeme ja nendele iseloomulikke haridustee katkestamise põhjuseid. Koolitusmaterjalis anti konkreetseid tegevusjuhiseid, kuidas saavutada usaldus ja suhelda konkreetsetesse sihtrühmadesse kuuluvate  väheharitud noortega,  kuidas taastada nende  õpimotivatsioon, anda tagasi usk iseendasse, soov jätkata haridusteed, omandada eriala jne. Koolitusmaterjalide ja tegevusjuhiste („Edasipürgijate klubide läbiviimise reglement, enesearengu päevik) sobivust ja tõhusust selgitati neljas Eesti piirkonnas (Tallinnas, Ida-Virumaal, Tartumaal ja Pärnumaal), kus toimusid koolitusmaterjalil põhinevad koolitused „Edasipürgijate klubide“ vedajatele, klubide töös osalevatele eri valdkondade spetsialistidele-koolitajatele, haridustöötajatele jt.

Projekti tulemused:
– Suhtlemisoskuste paranemine läbi suhtlemistreeningute;
– Analüüsioskuste paranemine (enda ja oma elu, kogetud sündmuste analüüsimine, käitumismustrite kordumise äratundmine jms);
– Oskus omandatud teadmisi igapäeva elus praktiliselt rakendada (raha ja aja planeerimine, tööleidmise ja töölesaamise oskused jms);
– Informatsiooni (töö ja õppimise kohta) otsimise ja selle kasutamisoskuste paranemine;
– Julgus vajaduse korral abi küsida ja oskus abi otsida;
– Kadus hirm proovida ja leida oma elus midagi uut – tööd, eriala;
– Noored said tuge oma ideede elluviimiseks, esimestel kohtumistel ei osanud noored öelda, mida nad elus teha tahavad, lõpus aga oli see teadmine muutunud konkreetsemaks. Mõned noored otsustasid vahetada töökoha sobivama vastu, mõned leidsid  uue töö ning mõned otsustasid edasi õppima minna.

2010 -2011 
ESF PROJEKT 1.3.0102.10-0310 „VANEMAEALISTE TÖÖTURULE TOOMINE SOTSIAALSE SUUTLIKKUSE JA KONKURENTSIVÕIME SUURENDAMISE KAUDU“

Projekti läbiviijad olid:
Rakendaja/Taotleja – MTÜ Tugi- ja Koolituskeskus Usaldus
Partnerid – MTÜ Eesti Avatud Ühiskonna Instituut , MTÜ EV Koolitus,  MTÜ Elva Koolituskeskus
Koostööd tehti ka rahvusvaheliste ekspertidega Inglismaalt.

Projekti sihtrühmaks olid 50+aastased Harjumaa, Ida-Virumaa, Tartumaa, Valgamaa, Pärnumaa ja Läänemaa eesti ja vene keelt kõnelevad töötud inimesed, kellest oli projekti kaasatud kokku 250 inimest.

Projekti eesmärgiks oli taastada sihtrühma sotsiaalne suutlikkus – vältida heitumist, taastada ja tõsta eneseusku ja motivatsiooni naasmiseks tööturule. Nii rahvusvahelised kui ka Eesti esimesed kogemused näitavad, et üks parimaid lahendusi 50+ põlvkonna tööturule toomiseks on tööklubide vorm. Tööklubides toimusid toimetulekukoolitused koos praktiliste õppuste ja videotreeningutega, mida toetas pidev omavaheline suhtlus ja vastastikune toetus, mis aitas taastada töötu enesekindlust ja tööotsingute motivatsiooni.

Projekti raames käivitati 10 regionaalset tööklubi 50+: Harjumaal, Ida-Virumaal, Tartumaal, Valgamaal, Pärnumaal ja Läänemaal.

Sihtrühma suhtes rakendati individuaalset lähenemist, mis lähtus iga töötu spetsiifilisest olukorrast, tema vajadustest ja võimetest. Iga kaasatud sihtrühma liikme tööturule toomine toimus individuaalse tegevuskava alusel, mis valmistas töötuid ette tööotsinguteks, andis vajalikke teadmisi ja oskusi, aitas ületada passiivsust ja madalat enesehinnangut. Iga sihtrühma liige täitis tööotsija päevikut, mis kaardistas tema tegevusi projektis osalemisel, tõi välja spetsiifilised probleemid ja takistused töö otsimisel. Päeviku pidamine oli  töötule oluline eneseanalüüsi seisukohalt. Samas oli  päevik väärtuslik lähtematerjal nõustajale ja tugiisikule/mentorile sihtrühma liikme nõustamisel ja suunamisel.

Sihtrühma konkurentsivõime suurendamiseks pakuti töötule osalejale vastavalt vajadusele koolitusi: arvutiõppe, eesti keele ja erialakoolitusi. Koolituste käigus omandas sihtrühm tööalast kompetentsust ja oskusi.

Eesmärgiga kindlustada sihtrühma tööturule toomine rakendati tugiisikute/mentorite süsteem. Selleks koolitati 50 tugiisikut/mentorit, nii eesti kui vene töökeelega spetsialisti, kellede ülesandeks oli aidata sihtrühma liikmel otsida ja leida tööd, pakkuda psühholoogilist tuge ka pärast töö leidmist uuel töökohal kohanemiseks.

Harjumaal, Ida-Virumaal, Tartumaal, Valgamaal, Pärnumaal ja Läänemaal käivitusid projekti raames vanemaealiste tööturule toomise toetamiseks regionaalsed tugivõrgustikud. Tugivõrgustikku kaasati tööturu ja omavalitsuse spetsialistid, tööandjad, sotsiaaltöötajad, koolitusspetsialistid, psühholoogid jt. kokku 200 spetsialisti.

Vanemaealiste tööturule kaasamise infomaterjali ja juhendite vähesuse leevendamiseks Eestis oli projektis planeeritud laiale lugejaskonnale suunatud käsiraamat, mis lihtsas keeles mõtestab lahti vanemaealise tööotsija ees seisvaid barjääre ja takistusi, analüüsib sihtrühma vaatenurgast tööturu võimalusi, annab konkreetseid juhiseid ja soovitusi töö leidmiseks, uue eriala omandamiseks,  ettevõtluse alustamiseks jne.

2009
KODURAHU  PROGRAMMI  PROJEKT  “ETTEVÕTJA TOETAMINE KRIISIOLUKORRAS“    

Rakendaja/Taotleja – MTÜ EV Koolitus

Projekti eesmärgid olid:
— Toetada tallinna ettevõtjaid-mitteeestlasi kriisiperioodi raskuste ületamises
— Motiveerida ettevõtjate tegevuse jätkamist
— Leida firmade finantsolukorra stabiliseerimise reservid
— Informeetida ettevõtjaid õigus- ja majandusalal
— Muuta abi kättesaadavusaks kriitilisel momendil
— Säilitada töökohad
— Alandada sotsiaaset pinget
Projekti raames osutasid abi psühholoog, jurist ja raamatupidaja – nõustaja.Projektis osalesid nii väiksemad osaühingud ja FIE-d. Osalejad leidsid, et projektis saadud informatsioon oli neile kasulik ja kõik olid väga tänulikud saadud abi eest.

Partnerid



Facebook