EV Arengu MTÜ Aiakujunduse koolituse õppekava

Õppekava nimetus: Aiakujunduse koolitus

Õppekavarühm: Aiandus

Õppejõud:
Jelena Dmitrova (kõrgharidus, praktik-spetsialist aiakujunduse valdkonnas)
Toomas Kirotar (kõrgharidus agronoomia valdkonnas)
Kristi Mutso (kõrgharidus — agronoomia, maastikuehitaja)

 1. Üldsätted

1.1. EV Arengu MTÜ Aiakujunduse koolituse õppekava (edaspidi õppekava) on alusdokument täiskasvanute koolituseks erakoolis. Õppekava lähtub Erakooliseadusest ning Volitatud maastikuarhitekt kutsestandardist, tase 7.
1.2. Õppekava koosneb statsionaarsest teoreetilisest ja praktilisest õppest.

2. Õppekava eesmärk
Käesoleva koolituse eesmärgid on:
1. Toetada täiskasvanud inimese mitmekesist arengut läbi praktiliste oskuste õpetamise ja rakendamise.
2. Anda täiskasvanule praktilisi põhioskusi aiakujunduse töövaldkonnas ja teadmisi tema edaspidiseks erialaseks arenguks.
3. Koolituse lõpetajal on aiakujunduse valdkonna põhiteabe valdamine ja praktilised oskused, mis võimaldavad töötada vastavas valdkonnas.

3. Omandatavad teadmised ja oskused
3.1. Omandatakse aiakujunduse tööks vajalikud põhiteadmised ja -oskused.
3.2. Koolituse läbinu oskab:
— mõõta maa-ala ning koostada topograafilist plaani;
— lugeda geodeetilisi jooniseid;
— uurida olukorda maa-alal ning mõjutada territooriumi funktsionaalset tsoneerimist;
— arendada ja luua erinevaid aia elemente (taimede istutamine, murud);
— organiseerida aedade ehitustööd ning edaspidist hooldust nende eest.
— teha aia mudeleid arvutiprogrammis;
3.3.Õppimisaja jooksul õppijad:
— tutvuvad aiakujunduse arhitektuuri ajalooliste ning kaasaegsete stiilidega;
— saavad teadmisi kompositsiooni ja värviõpetuse aluste kohta, et koostada edaspidi „Aia projekti“
— tutvuvad tööriistadega ja materjalidega, milliseid kasutatakse aia loomisel.
— läbivad aedades taimedehoolduse praktika;
3.4. Iseseisva töö eesmärk on omandada ja kinnistada põhilisi professionaalseid oskusi ja rakendada teoreetilisi teadmisi praktikal.   Õppijate iseseisev töö soodustab iseseisvuse arenemist, vastutustunde suurenemist, loomingulist lähenemist ülesannete lahendamisel, oma stiili väljakujunemist.
3.5. Praktika.
Praktika eesmärgiks on omandada praktilise töö kogemusi kasutades omandatud teoreetilisi teadmisi, anda õppijale töö leidmiseks vajalik praktiline töökogemus ning täiendada töölesaamiseks vajalikke ametialaseid oskuseid ja teadmisi.

4. Õppekava struktuur ja kestvus
Õppekava näeb ette 202 ak.tundi (sh iseseisev töö 46 ak.tundi) ja koosneb 3 moodulist. Moodulid 1 — 2 on suunatud algajatele (110 ak.t. — kontakttöö ja 36 ak.t. — iseseisev töö). Moodul 3 on suunatud edasijõudnutele (46 ak.t. — kontakttöö ja 10 ak.t. — iseseisev töö).

Moodul 1. Sissejuhatav osa. Üldmõisted.
Teema 1 Aiakujundaja eriala
Teema 2 Maastiku arhitektuuri ajalugu, aedade stiilid
Teema 3. Iseseisev töö (4 ak.t)                                                                                            
Referaat: Erinevate aiastiilide detailide analüüs, nende kasutamise võimalused.
Teema 4. Projekteerimine

  1. Maatüki uuring
  2. Tellija vajaduste kindlaks määramine
  3. Maatüki funktsionaalne tsoneerimine

 Teema 5. Iseseisev töö (5 ak.t)
«Maatüki hinnangu akti» ning «Maatüki asendiplaani» esitamine (joonis mõõtkavas 1:100)
Teema 6. Iseseisev töö (5 ak.t)
«Projekteerimise tehnilise ülesande» vormistamine. «Territooriumi funktsionaalse tsoneerimise plaani» esitamine.
Teema 7. Kompositsiooni ja vormide moodustamise alused
Teema 8. Värviõpetuse alused
Teema 9. Dekoratiivne aiandus
Teema 10. Iseseisev töö (arvestus) «Maa-ala heakorra ja haljastuse eskiisprojekt» (6 ak.t)
Kokku 70 ak tundi, sellest 50 kontakttööd ja 20 tundi iseseisvat tööd.

Moodul 2. Maastikudisain arvutil Omega Meie Aed 9.0

Teema 1. Põhioskuste omandamine tööks programmiga Omega Meie Aed Rubiin 9.0
Teema 2. Projekti Generaalplaani täitmine
Teema 3. Projekti dokumentide ja jooniste vormistamine
Teema 4. Aia kujutiste ettevalmistamine mahus
Teema 5. Kogu projekti eelarve koostamine tervikuna
Teema 6. Töö Fotoredaktoriga
Teema 7. Iseseisev töö (arvestus). Projekti esitamine täies mahus elektroonilises vormis. Projekti presentatsiooni ettevalmistus (16 ak.t)
Kokku 76 ak tundi, sealhulgas 60 kontakttööd ja 16 tundi iseseisvat tööd.

Moodul 3. Aiakujundus. Täiendkoolitus                                                                       
Teema 1. Uued suunad aiakujunduse arhitektuuris
1.1. Feng Shui aias
1.2. Majade katuste ja fassaadide haljastus
1.3. Eksterjööri ja interjööri ühinemine
1.4. Ökomajad.
Teema 2. Väikeste aedade projekteerimine
Teema 3. Aiadisaini elemendid
Teema 4. Teede ja väljakute pinnakate
Teema 5. Lilleaiad
Teema 6. Iseseisev töö (arvestus). Visandid, generaalplaan, sillutamise skeem, Dendroplaan (10 ak.t)
Teema 7. Projekti kaitsmine
Kokku 56 ak tundi, sealhulgas 46 kontakttööd ja 10 tundi iseseisvat tööd.

5. Koolituse sisu ja maht
Põhiõpe koosneb 3 moodulist ja sisaldab 202 akadeemilist tundi (sh iseseisev töö 46 ak.tundi). Moodul 1 sisaldab 70 ak.tundi (sh iseseisev töö 20 ak.tundi), moodul 2 – 76 ak.tundi (sh iseseisev töö 16 ak.tundi), moodul 3 – 56 ak.tundi (sh iseseisev töö 10 ak.tundi). Õppetöö Moodulile 1 kestab 1 kuu, Moodulile 2 – 1,5 kuud, Moodulile 3 – 1,5 kuud.

6. Õpingute alustamise tingimused
6.1 Algastmel alustab õppija õpinguid suulise või kirjaliku lepingu koolitustellimuse alusel.
6.2 Õppimise alustamist tõendab kirjalik registreerimisleht ja/või leping.
6.3 Aiakujunduse koolitusel saavad osaleda vähemalt 18 aastased isikud ja need, kellel on vähemalt põhiharidus.

 7. Õppevorm
7.1 Aiakujunduse koolitus toimub päeva- ja/või õhtuõppes 2-3 korda nädalas, päevaõpe kestab kuni 4 kuud ja õhtuõpe kuni 6 kuud.
7.2 Koolituse praktiline osa viiakse läbi tööpäevadel ja /või nädalavahetusel.
7.3 Õppekeel on vene keel.
7.4 Õppetöö viiakse läbi loengu ja praktilise töö vormis.
7.5 Õppeaja arvestust peetakse akadeemilistes tundides.
7.6 Õppe üks õppepäev kestab vähemalt 3 akadeemilist tundi ja mitte rohkem kui 8 akadeemilist tundi.

8. Hindamise põhimõtted
8.1 Õppija võib mooduli lõpetada vastava astme suulise ja/või kirjaliku testiga, ning praktiliste ülesannetega.
8.2 Õppija võib jätkata õpinguid järgmisel moodulil ka õpetaja hinnangu alusel.
8.3 Teadmiste kontrollimiseks kasutatakse erinevaid vorme: suuline arvestus; kirjalik arvestus; iseseisvate tööde arutelu; praktiliste oskuste kontrollimine.
Õpilaste teadmisi ja oskusi hinnatakse järgmiselt:

  • kui õpilane on saanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust, hinnatakse õpitulemust hindega «5» „väga hea“.
  • kui õpilane on saanud 70–89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust, hinnatakse õpitulemust hindega «4» „hea“.
  • kui õpilane on saanud 45–69% maksimaalselt võimalikust punktide arvust, hinnatakse õpitulemust hindega «3»   „rahuldav“.
  • kui õpilane on saanud 20–44% maksimaalselt võimalikust punktide arvust, hinnatakse õpitulemust hindega «2»   „puudulik“.
  • kui õpilane on saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust, hinnatakse  õpitulemust hindega «1»   „puudulik“.

Õpitulemus loetakse positiivseks, kui seda on hinnatud hindele «3» (« rahuldav ») kuni «5» («väga hea») ning negatiivne tulemus «mittearvestatud».

9. Õpperuumid, sisustuse ja seadmete kirjeldus
Õpperuumides on õppimise läbiviimiseks ette nähtud mööbel: lauad, toolid, tahvlid. Loengute jaoks   kasutatakse projektorit ja arvutit. Õppetöös kasutatakse kooli arvuteid, kuhu on paigaldatud litsentseeritud programmid.

10. Lõpetamise kord
10.1 Nõuded õpingute lõpetamiseks: aktiivne osavõtt loengutest ja praktilisest tööst ning aktiivne iseseisev töö.
10.2 Täieliku põhiõppe või lisamooduli lõpus õppija sooritab suulise ja/või kirjaliku testi või suulise ja   kirjaliku arvestuse, mille positiivset tulemust kinnitab vastav tunnistus.
10.3 Õpingute lõpetamist kinnitab tunnistus koolitusel osalemise kohta.               

       

Partnerid



Facebook